ei pelga ma kaabusid sõbraks mul sonid
mis demokraatide sõnnikut varjavad
ei hooli et saabusid pagulasponid
kipakail paatidel otsima marjamaad

ei vali ma paremat vasakut kallast
mu seisukoht seal kus on rahvaste paabel
on elurikkus üsna tarbetu ballast
ning nuumata kesikuid väherentaabel

ma põlgan programmide puhutud mulli
kõiki teledebattide kiidukukki
ei taha ma visata kirja ja kulli
ning valida valskuste atilat pukki

ma soovin: oh ärkaks kord kalev tunglaga
et eestist saaks jälle õiglane kunglamaa

(11.-17. jaanuaril 2019)

Advertisements

Kolm vemmalvärssi

Siidiussiliblikas
oli veidi eblakas.
Oma neli nooruskuud
raiskas ära mooruspuul.

Paksuks end sõi moorusest.
Saades vanaks, noorusest
meenus vähe – tohoh, miks? –
muutus siidikookoniks!

***

Mannavaht ja roosamanna
otsustasid leivad panna
kokku ühte kappi.

Mannavaht ja roosamanna
vaja kähku nahka panna.
Tule mulle appi!

***

Vööloom sai löögi allapoole vööd.
Nüüd ta ei söögi enam keset ööd.

Tõmbab oma vöö veidi koomale.
Käes on täiskuuöö, kisub joomale.

Vöörusest mööda pöörab kööki vist.
Seal terve öö ta joob teed, rohelist.

(14.-17. jaanuaril 2019)

polonees

maailm on ussitanud nii seest kui ka väljast
keegi on pussitanud kättemaksunäljast
keegi on pistnud kõhtu õuna vaid kurja puust
keegi on püha õhtu söögi sülitand suust
keegi on viienda käsu heitnud põrguauku
maailm on läbini mäsu vajab uut suurt pauku

külm on keerand krõbedaks
vaikimine hõbedaks
kõneldakse kurjast ilmast
tuisutaadi süngest silmast

pole lusti lõbudeks
köha kurgutõbedeks
kargab alla lumepilvist
nohu silkab ninast-silmist

valgus vajub hõredaks
tali tusatõredaks
rääkimine sõelub kulda
taas kui lumi sulab mulda

(15. jaanuaril 2019)

istun ja kirjutan
harilikuga
see on ebaharilik
keegi enam sedasi ei tee
kõik toksivad
taovad lasevad kümnel
sõrmel klaviatuuril tormata
sünnitavad
rabedaid mõtteid
tühje laule
vihalaike
harju keskmist

aga taliharjapäeval
lihtsalt peab
igapäevase kirjatehnika
vahetama vana hea
hariliku vastu

(14. jaanuaril 2019)

luule on tõlkimatu
ta kõneleb keeles
milles looja on sõnad
kirja pannud

luule on mõistetav
kõigile kel on avatud süda
ja siis ei ole oluline
keel milles on see
kirjutatud üles

hea luule mängib
multiinstrumendina
kõikvõimalikel keeltel
õiges rütmis ja
tuuris

(13. jaanuaril 2019)

tütrele

sa tulid paljajalu läbi jaanuarilume
ja pähe olid torgand Iire-memme silmasära
täis sündimise valu põselohul naerujume
õrnroosa beebiporgand tegid mulle ärtust ära

sa väikses pihus kandsid kauneid muinasjutte kingiks
ja hoidsid süles hellalt Helle-memme hingelindu
nii elumõtte andsid mitmekümneks aastaringiks
mul riimid liivakellalt vaikselt varisesid rindu