Ajupesupulgad

Kui ennemuiste pesu pesti, veel olid käigus lihtsad nõksud,

ning pesunööril särki, vesti ja sokke hoidsid puidust lõksud.

Siis tehismaterjal läks moodi: kõik pesunaised olid häpid,

kui naistepäevakingiks toodi neil värvilised plastmassnäpid.

 

Nüüd ajuloputus on malliks, seks kasutusel mälupulgad

ja netipulgad. Juuksed halliks teeb infohulk, mis pähe tulvab.

Jääb üle mälu panna likku ning internetist joovastuda.

Eks hiljem nööril ridastikku kõik ajud tilguvad vaid muda.

Advertisements

Häda mõistuse pärast ehk kellel on Pärnumaal hea elada

Nagu noahoop selga tabas mind  eile Pärnumaa Omavalitsuste Liidu vastus abipalvele. Eitav vastus kõlas nii (väljavõte):

[…..Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eelarvelised vahendid  ei võimalda  toetada vabariiklikest ( maakonnast väljaspoolt) olümpiaadidest, viktoriinidest ja teistest võistlustest osavõttu.
Maakonnavälistest sündmustest osavõtmise eest( s.h ka transport) tasub võimalusel kool( või omavalitsus), keda võistkond esindab…]

Nimelt pääses Eesti koolinoorte mälumängumeistrivõsitluste finaali Pärnumaalt 3 võistkonda (Vändra gümnaasium, Paikuse põhikool ja Tootsi põhikool), Pärnu linnast 5 võistkonda (Koidula gümnaasium, Ühisgümnaasium (2) ja Sütevaka humanitaargümnaasium (2)). Mõtlesin, et oleks sobilik saata tublid õpilased ühise bussiga Viimsisse. Pärnu linna haridusosakond nõustus maksma bussi eest oma osa. Kahjuks selgus, et ei Pärnu Maavalitsuse haridusosakond ega POL pole nõus maakonna osa finantseerima. Nii on nüüd siis nokk kinni, saba lahti.

Ma ikka ei mõista, kuidas vabariiklikus finaalis maakonna esindamine pole maakonna asi.

See oli viimane tõrvatilk minu tegemiste karikasse Pärnu linnas ja Pärnumaal. Arvestades kõiki varasemaid jalatahapanekuid ma lihtsalt enam ei taha Pärnumaal ega Pärnu linnas edasi elada.

Maakonna ja linna juhtide ükskõiksust ja madalalaubalisust hariduse ning kultuuri arendamisel ja planeerimisel ei oskagi kommenteerida, õigemini polegi mõtet kommenteerida.

On täiesti arusaadav, miks noored inimesed ei näe Pärnus perspektiivi ega taha siia tagasi tulla…

Eesti meistrivõistlused ristsõnade lahendamises

Üle mitme aasta käisin eile Eesti meistrivõistlustel ristsõnu lahendamas. Kaks aastat jäi vahele, sest võistlused toimusid samal ajal  Eesti paaride meistrivõistlustega bridžis.

Neli ristsõna olid väga kerged, kuid 2 (koostajad Pärnits ja Mardikas) piisavalt rasked. Mingil hetkel jooksis ka mõte puusse ja tulemuseks sedakorda 905 p. ja 15. koht. Kui mõelda 2007.a. 5. kohale ja 2008.a. 7. kohale, siis on see samm tagasi. Samas – vanust on juurde tulnud, järjepidevat trenni ei tee. Üldiselt jäin tulemusega rahule, enne võistlust mõtlesin, et kui jõuan teise kümnesse, on normaalne, esikümnesse tulek olnuks juba hea.  Ega ei jäänudki 10. kohast palju puudu, vaid 15 punkti….

Gulliveri teatrimäng (postitatud 30.märts 2006)

Järjekordne Gulliveri teatrimängu aasta on möödanik. Võtsin endale raske koorma, sest tänavu tegin mängu nii, et välja kukuti alles 2 kaotuse järel (eelmisel aastal kukkus kaotanud võistkond kohe mängust välja). Nii tuli teha kokku 14 mängu – ja egas polnud alati kerge küsimusi kokku saada. Siinkohal kohe suured tänud psühholoogist õpetajale ja filmifriigile Valter Maateele, kes koostas filmiküsimused (videod). Osalejaid võistkondi oli 8 (7 kooli gümnaasiumiõpilased, Koidulast oli sel aastal 2 võistkonda).

Järjepidevus on märgatav – eelmisel aastal 2. koha saanud Raeküla Gümnaasiumi võistkond võitis tänavu. Näis, kas tänavu 2. koha saanud Koidula Veteranide võistkond jätkab traditsiooni (on ju nad kõik 11-ndikud, seega järgmisel aastal võiksid olla platsis). Pole aga veel selge, et asi jätkub, sest sel juhul oleks vaja uusi ideid. Positiivne oli kindlasti see, et meedia reageeris tänavu hoopis rohkem – finaalmängu järel tuli anda intervjuu nii Eesti kui ka Pärnu Raadiole.

Rohkem kaasaelajaid, pealtvaatajaid oleks üritusele kohe kindlasti vaja, nii nagu tabavalt märkis Pärnu Raadio intervjueerija Raido Keskküla. Tänavu kujunesidki mõnusamateks mängudeks need, kus võistkondadel olid fännid kaasas või sattusid kohvikusse mängu ajaks parajasti vabad näitlejad. Võib-olla peaks mõtlema mängu rohkemale avatusele ja lisama ka suure ringi (publiku) küsimused?

Tänama peab aga kõiki kaasaaitajaid: teatrist Kaija Pruel, Kadi Noor, Ain Miilberg, Roland Leesment, Ilona Rääk, Ain Roost, Tiit Palu, Lauri Kink, Tambet Seling ja Eha Kard, teatrikohvikust Viivi Käärma, head abilised Karin Känd, Anneli Puudersell, Piret Soa ja Rain Rees. Mäng ei oleks olnud mäng ilma Teie abita!