Mõelge ise, kui on vana
tuhat aastat jõuluvana,
habe ulatuks tal maani
ega mahuks enam saani,
kus on laste kingikotid.
Selgeks tuleb teha sotid:
kes küll taadi habet pügab?
teda kõrva tagant sügab?
Kas on juuksur parim sõber,
lapi tundru põhjapõder,
kellel peas elektripardel –
uhked, haralised sarved?
Ehk on päkapikul luba
kasutada taskunuga
nagu teravat žiletti,
parda keerata paar pletti?
Küsimus on peas mul püsind
aastaid, aga pole küsind,
sest kui käes on jõuluõhtu
salmid-mõtted haihtund õhku.
Jõulud, hästi ruttu tulge!
Tänavu ma olen julgem:
taadilt küsida ei karda:
kes küll piirab sinu parda?
