Kõik su valud hoobilt siis lahendab
mõni meil, mõni pilk, ehk hääl,
mida Skype või mobiil vahendab,
ja südamel jälle on hää!

Jõulu ajal kirjatsura
pastakast vaid imeb jura,
kuidas Jõulutaadil kombeks
riietada ennast zombiks.

Jõulu ajal leheneegril
ununevad ausad reeglid,
Jõulutaadist trükib lehte,
et tal habe pole ehtne!

Jõulu ajal paparatso
urgitseb, ei jaga matsu,
et ei sobi Jõulutaadist
teha Toomas Nipernaadit.

(21. oktoobril 2011)

Eks see on nii, et rõõm ja mure käivad käsikäes. Aga rõõmu on siiski rohkem, Simona! Ja lood ning laulud kipuvad pähe. Siin ongi siis üks sügisene trallitus Sulle.

Haned-luiged

Vaak, vaak! Vaat sügisel on naerul silmad,

kui pojatütar kraaksub kiigel.

Ja kured lähevad, kuid kurjad ilmad

ei tule iial meie aia taha.

Mull-mull! Nüüd vihmalgi on nohus nina,

kui liivakastis supleb kala.

Ja haned lähevad, kuid hallalina

ei lange iial meie hoovi maha.

Mää, mää! Näe lehtedel on kirjud pihud,

kui väike lammas kepsleb murul.

Ja luiged lähevad, kuid lumepihu

ei kanna iial meie põue paha.

Täna sünnipäev tal on.

Kingiks – see on alles uudis! -

saab ta hüppamisbatuudi.

Meil on kodus lambatall.

Täna sünnipäev on tal.

Lammas  kokku loendab …. numbrid -

tsirkusmängus vahvad numbrid.

Meil on kodus väike Sipsu,

kõigile teeb ninanipsu.

Lotte memoriini mängib,

kõik on tema vastu jännis.

(27. mail, Simona 3. sünnipäeval)

Mul meenub, kuis olnuks see hilju:

aias peesitas ahvatlev august

ja pakkus nii magusaid vilju;

mu oma Taadu, mu August

istus minuga liivakastis,

me pätsisime seal kooke.

Mul meenub, kuis olnuks see eile:

õues lehvitas juubeldav juuli

õrna tuulelehvikut meile;

mu oma Jako, mu poju

istus minuga liivakastis,

me sõitsime mängult koju.

Need päevad on ikka mul alles:

väljas lehekuu naeratav päike

saunanaisena ilma kütab;

Simona, mu pojatütar

istub minuga liivakastis,

me pätsime pannikooke.

Nii vaadates Jakot, Simonat

ei tunneta aastate kaugust,

sest nende silmist kui toona

mul naeratab vastu mu August.

(7. mai 2011)

[.....Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eelarvelised vahendid  ei võimalda  toetada vabariiklikest ( maakonnast väljaspoolt) olümpiaadidest, viktoriinidest ja teistest võistlustest osavõttu.
Maakonnavälistest sündmustest osavõtmise eest( s.h ka transport) tasub võimalusel kool( või omavalitsus), keda võistkond esindab...]

Nimelt pääses Eesti koolinoorte mälumängumeistrivõsitluste finaali Pärnumaalt 3 võistkonda (Vändra gümnaasium, Paikuse põhikool ja Tootsi põhikool), Pärnu linnast 5 võistkonda (Koidula gümnaasium, Ühisgümnaasium (2) ja Sütevaka humanitaargümnaasium (2)). Mõtlesin, et oleks sobilik saata tublid õpilased ühise bussiga Viimsisse. Pärnu linna haridusosakond nõustus maksma bussi eest oma osa. Kahjuks selgus, et ei Pärnu Maavalitsuse haridusosakond ega POL pole nõus maakonna osa finantseerima. Nii on nüüd siis nokk kinni, saba lahti.

Ma ikka ei mõista, kuidas vabariiklikus finaalis maakonna esindamine pole maakonna asi.

See oli viimane tõrvatilk minu tegemiste karikasse Pärnu linnas ja Pärnumaal. Arvestades kõiki varasemaid jalatahapanekuid ma lihtsalt enam ei taha Pärnumaal ega Pärnu linnas edasi elada.

Maakonna ja linna juhtide ükskõiksust ja madalalaubalisust hariduse ning kultuuri arendamisel ja planeerimisel ei oskagi kommenteerida, õigemini polegi mõtet kommenteerida.

On täiesti arusaadav, miks noored inimesed ei näe Pärnus perspektiivi ega taha siia tagasi tulla…

Neli ristsõna olid väga kerged, kuid 2 (koostajad Pärnits ja Mardikas) piisavalt rasked. Mingil hetkel jooksis ka mõte puusse ja tulemuseks sedakorda 905 p. ja 15. koht. Kui mõelda 2007.a. 5. kohale ja 2008.a. 7. kohale, siis on see samm tagasi. Samas – vanust on juurde tulnud, järjepidevat trenni ei tee. Üldiselt jäin tulemusega rahule, enne võistlust mõtlesin, et kui jõuan teise kümnesse, on normaalne, esikümnesse tulek olnuks juba hea.  Ega ei jäänudki 10. kohast palju puudu, vaid 15 punkti….